Cannabis sativa L. on taimeliik, mis hõlmab nii tööstuskanepit kui ka narkootilist tüüpi kanepit. Igapäevakeeles tähistab „sativa“ ka kõrgeid, kitsalehiseid taimi. Geneetilised uuringud näitavad, et nimetused sativa ja indica vastavad taime põlvnemisele vaid ligikaudselt, seega tuleb kannabinoidisisaldus mõõta. Formula Swissi õlid on valmistatud Šveitsis kasvatatud Cannabis sativa tööstuskanepist.
Põhifaktid
- Klassifikatsioon
- Kanepiliste sugukonda (Cannabaceae) kuuluv õistaimeliik. Sellesse kuuluvad tööstuskanep ja narkootilist tüüpi kanep.
- Kus seda leidub
- Pärineb Kesk-Aasiast ja seda kasvatatakse nüüd kogu maailmas. Tööstuskanepit kasvatatakse kogu Euroopas kiu, seemnete ja ekstraktide jaoks.
- Õiguslik staatus
- See sõltub taime THC-sisaldusest ja riiklikust seadusest. Madala THC-sisaldusega tööstuskanepi sorte võib ELis teatud tingimustel seaduslikult kasvatada.
- Formula Swissi toodetes
- Jah. Meie õlid on valmistatud Šveitsis mahepõllumajanduse põhimõtete järgi kasvatatud tööstuskanepist (Cannabis sativa L.) ja ekstraheeritud CO₂-ga.
See liik on pikka aega äratanud tähelepanu oma kohanemisvõime, eriliste kasvuomaduste ja mitmekesiste kasutusviisidega põllumajandusest tööstuseni.
Meie õlides kasutatav kanep on Cannabis sativa, mida kasvatatakse Šveitsis eri sortidena mahepõllumajanduse põhimõtete järgi siseruumides, õues ja kasvuhoonetes. Ekstrakt valmistatakse CO₂-ekstraktsiooniga.
Selles artiklis soovin anda üksikasjaliku, kuid arusaadava sissejuhatuse liiki Cannabis sativa. Olenemata sellest, kas tutvute teemaga esimest korda või soovite olemasolevaid teadmisi täiendada, käsitlevad järgnevad jaotised selle ajalugu, ehitust, keemilist profiili ja praegusi kasutusviise.
Kas eelistate lugemisele vaatamist? See video käsitleb artikli põhipunkte:
Põhipunktid
- Cannabis sativa on üksainus liik, mis hõlmab nii tööstuskanepit kui ka narkootilist tüüpi kanepit; „sativa“ on ka kõrgete, kitsalehiste taimede silt.
- See kodustati esmalt Ida-Aasias varajasel neoliitikumil ja seda on sellest ajast peale kasvatatud kiu, seemnete ja rituaalse kasutuse jaoks.
- Tänu kohanemisvõimele suudab see kasvada väga erinevates kliimatingimustes üle maailma.
- Sativa- ja indica-sildid ei ennusta usaldusväärselt THC- ega CBD-sisaldust.
Liigi Cannabis sativa tutvustus
Enamik botaanikuid käsitleb perekonda Cannabis ühe muutliku liigina, Cannabis sativa L.; indicat ja ruderalist peetakse tavaliselt selle alamliikideks või teisenditeks (McPartland ja Small, 2020).
110 taime genoomi sekveneerimine üle maailma näitas, et Cannabis sativa kodustati esmalt Ida-Aasias varajasel neoliitikumil ja et kõik praegused tööstuskanepi- ja narkootilised sordid põlvnevad sellest esialgsest genofondist (Ren et al., 2021). Sellest ajast on see levinud üle maailma tänu kohanemisvõimele erinevate kliimadega ja laiale kasutusalale.
Cannabis sativa on tuntud kõrge kasvu, peenikeste lehtede ja pika õitsemistsükli poolest. Ajalooliselt on seda kasutatud mitmel eesmärgil, sealhulgas vaimsetes praktikates, tekstiilide valmistamiseks ning seemnete ja kiu allikana. Tänapäeval pakub see taim jätkuvalt huvi tööstuslikuks kasutamiseks ja kasvatamiseks mitmesugustes keskkonnatingimustes.
Liigi Cannabis sativa ajalugu
Liigi Cannabis sativa ajalugu on sama mitmekesine kui selle kasutusviisid. Ajakirjas iScience käsitletud ajalooallikad näitavad, et liiki Cannabis sativa on kasvatatud tuhandeid aastaid. Muinasajal kasvatati seda kiu saamiseks, millest valmistati tekstiile, seemneid aga kasutati toiduks.
Indias on kanep olnud tuhandeid aastaid osa vaimsetest tavadest. Euroopasse jõudis see eelajaloolisel ajal: arheobotaanilised leiud näitavad, et pronksiajaks kasutati seda kogu Euraasias (Long et al., 2017). Keskajaks oli kanep Euroopas tähtis põllukultuur kiu, köite, rõivaste, paberi ja purjede jaoks.
Seda tunti ka psühhoaktiivse toime poolest. 19. sajandil jõudis Cannabis sativa Ameerikasse, kus selle psühhoaktiivsed omadused pälvisid tähelepanu. Viimasel ajal on selle psühhoaktiivne olemus toonud kaasa nii suurema huvi kui ka jätkuva arutelu.
Liigi Cannabis sativa psühhoaktiivne toime tuleneb peamiselt ühendist nimega tetrahüdrokannabinool (THC). Siiski ei sisalda kõik liigi Cannabis sativa taimed märkimisväärses koguses THC-d.
Mõned sordid, mida sageli nimetatakse tööstuskanepiks, on aretatud sisaldama minimaalselt THC-d ning neid kasutatakse laialdaselt tööstuses, näiteks kiu, paberi ja biokütuse tootmiseks.
Pikast ajaloost hoolimata on Cannabis sativa olnud paljudes piirkondades oma psühhoaktiivsete omaduste tõttu range kontrolli all. Hoiakud muutuvad järk-järgult ning mõned riigid on uute kasutusvõimaluste valguses oma lähenemisviisi kohandanud.
Liigi Cannabis sativa füüsilised omadused
Cannabis sativa on üheaastane taim, mis kasvab õues tavaliselt 2–4 meetri kõrguseks. Taimel on avatud, harunev kasvukuju ning pikad, kitsad lehed, mis paiknevad varrel vastakuti paaridena. Lehed on tavaliselt rohelised, kuid neis võib olla lillasid või pronksjaid toone.
Õied on väikesed ja arenevad kobaratena piki vart. Neid tuntakse terava lõhna poolest ning need sisaldavad erinevas koguses kannabinoide. Liigi Cannabis sativa ehitus sobib hästi kasvatamiseks soojemas kliimas, kus kasvuperiood on pikem.
Nendel taimedel on pikem õitsemistsükkel kui teistel kanepiliikidel ning õues kulub õitsemiseks tavaliselt 60–90 päeva. Kontrollitud sisetingimustes võib see periood olla lühem. Liiki Cannabis sativa tuntakse sageli suure saagikuse poolest.
Taimel tekib arvukalt õisikuid, mida kogutakse nende kannabinoidisisalduse tõttu. Need õisikud on tavaliselt vähem tihedad, kuid suuremad ja arvukamad kui teistel liikidel.
Liigi Cannabis sativa keemiline koostis
Nagu kõik kanepitaimed, sisaldab ka Cannabis sativa mitmesuguseid keemilisi ühendeid. Tuntuimate hulka kuuluvad kannabinoidid, mis avaldavad vastastikmõju endokannabinoidsüsteemiga.
Tuntuim kannabinoid on THC (tetrahüdrokannabinool), mida seostatakse psühhoaktiivse toimega. Cannabis sativa sisaldab ka teisi kannabinoide, näiteks CBD-d (kannabidiooli), mis ei avalda psühhoaktiivset toimet.
Kõrge THC-sisaldusega kanep võib põhjustada ärevust, rahutust ja kiiremat südamelööki ning regulaarne tarvitamine tekitab taluvust.
Lisaks kannabinoididele sisaldab Cannabis sativa terpeene. Need aromaatsed ühendid annavad sellele iseloomuliku lõhna ning esinevad ka paljudes teistes taimedes.
Terpeenid aitavad kujundada liigi Cannabis sativa eri sortide omadusi. Mõnda neist seostatakse kindlate lõhnade või aroomiprofiilidega.
Kannabinoidide ja terpeenide vastastikmõju nimetatakse mõnikord „koosmõjuefektiks“. See mõiste kirjeldab, kuidas mitu ühendit võivad koos esinedes üksteise toimimist mõjutada.
Liigiga Cannabis sativa seotud tähelepanekud
Mõned kirjeldavad sativa-sorte ergutavama profiiliga. Usaldusväärsed tõendid ei näita, et silt toimet ennustaks; toime sõltub peamiselt mõõdetud THC- ja CBD-sisaldusest ning kasutatud kogusest.
Suurema CBD-sisaldusega sativa-sorte valitakse sageli mitmesuguste joovet mittetekitavate omaduste tõttu. CBD on pälvinud tähelepanu oma võimalike kasutusviisidega, kuid praegused tõendid on piiratud ning kõik viited kasulikkusele on endiselt hindamisel.
Tulemused võivad sõltuda mitmest tegurist, näiteks valitud sordist, kasutatud kogusest ja individuaalsetest erinevustest. Seetõttu soovitatakse inimestel enne kasutamise kaalumist mõne konkreetse probleemi puhul konsulteerida pädevate spetsialistidega.
Cannabis sativa, Cannabis indica ja Cannabis ruderalis võrdlus
Cannabis sativa ja Cannabis indica on kanepi perekonna kaks tuntuimat nimetust. Neid eristatakse tavaliselt kasvuomaduste ja kasutajate üldiste eelistuste järgi.
Sativa-tüüpe kirjeldatakse sageli energiat andvama iseloomuga, samas kui indica-sorte peetakse tavaliselt vaoshoitumaks. Need liigitused põhinevad traditsioonilisel kasutusel ja üksikkogemuste kirjeldustel, mitte veenvatel teaduslikel tõenditel.
| Tunnus | Sativa-tüüp | Ruderalis-tüüp | Indica-tüüp |
|---|---|---|---|
| Päritolu | Narkootilised tüübid Lõuna-Aasiast; tööstuskanep kodustati esmalt Ida-Aasias | Kesk-Aasia ja Venemaa looduslikud taimed | Afganistan ja naabruses asuv Kesk-Aasia |
| Taime suurus | Kõrge, sageli 2–4 meetrit | Madal, tavaliselt 30–76 cm | Madalam, harva üle 2 meetri |
| Lehed | Pikad, kitsad lehekesed | Väikesed, helerohelised lehekesed | Laiad, tumerohelised lehekesed |
| Õitsemine | Pikem, käivitub lühemate päevade toimel | Automaatne õitsemine, suures osas päeva pikkusest sõltumatu | Lühem, käivitub lühemate päevade toimel |
| THC ja CBD | Sildi järgi ei saa ennustada; tuleb mõõta | ||
| Tüüpilised kasutusviisid | Kiu-, seemne- ja narkootilised sordid | Automaatselt õitsevate sortide aretus | Narkootilised sordid ja aretus |
Kaubanduslikud „sativa“ ja „indica“ sildid vastavad taime põlvnemisele vaid ligikaudu ning sordinimed ei peegelda sageli tegelikku geneetilist identiteeti (Sawler et al., 2015). Sildid järgivad pigem mõnda lõhnageeni kui üldist keemiat (Watts et al., 2021). Traditsiooniliste maasortide seas on Lõuna-Aasia „Sativa“ tüüpidel THC ja CBD suhe tavaliselt 7 või rohkem ning Afganistani „Indica“ tüüpidel väiksem (McPartland ja Small, 2020). Konkreetse taime THC- ja CBD-sisaldus tuleb siiski mõõta.
Siiski tuleb märkida, et need on laiad üldistused. Konkreetse sordi tegelik profiil võib oluliselt varieeruda. Paljud saadaolevad sordid on hübriidid, mis on aretatud nii sativa- kui ka indica-taimedest ning millel on mõlema omadusi.
Hübriidsordid
Hübriidsordid saadakse indica- ja sativa-taimede ristamisel. Neid valitakse nii, et avalduksid mõlema vanemsordi tunnused, ning neil võib olla eri omaduste kombinatsioon. Nendes hübriidides võivad domineerida indica või sativa tunnused või need võivad jääda kusagile vahepeale.
Hübriidsortide aretamise eesmärk on sageli tasakaalustada mõlema liigiga seostatavaid omadusi. Näiteks valivad tööstuskanepi aretajad madalat THC-sisaldust ja teatud kannabinoidiprofiili, näiteks suuremat CBD-sisaldust.
Hübriidsorte valitakse sageli ka olukordades, kus tuntakse huvi kindlate kannabinoidikombinatsioonide vastu, eriti kui soovitakse mitut taimeomadust korraga.
Liigi Cannabis sativa kasvatamine
Liigi Cannabis sativa taimed sobivad üldiselt paremini soojematesse piirkondadesse, kus kasvuperiood on pikem. Heaks kasvuks vajavad nad rohkelt valgust ja püsivat soojust. Võrreldes indica-taimedega on sativa-sortidel pikem õitsemistsükkel ning nad kasvavad sageli märkimisväärselt kõrgeks.
Oma suuruse tõttu saavad sativa-taimed kasu avarast kasvukohast, mistõttu sobivad nad paremini õues kasvatamiseks. Õigete töövõtete ja keskkonnatingimuste kontrolli korral on siiski võimalik ka siseruumides kasvatamine.
Kasvatajad peavad arvestama konkreetsete vajadustega, näiteks pikema päevavalguse, soojade ja niiskete tingimuste ning hea drenaažiga mullaga. Nende vajaduste rahuldamine võib anda rikkaliku saagi, eriti kui taimi asjakohaselt hooldatakse.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on Cannabis sativa?
Cannabis sativa on kanepiliste sugukonda kuuluv taimeliik. See hõlmab nii madala THC-sisaldusega tööstuskanepit, mida kasvatatakse kiu, seemnete ja CBD jaoks, kui ka THC saamiseks kasvatatavat narkootilist tüüpi kanepit.
Kas tööstuskanep on Cannabis sativa?
Jah. Tööstuskanep ja narkootilist tüüpi kanep kuuluvad samasse liiki. Tööstuskanep on aretatud madala THC-sisalduse jaoks; ELi põllumajanduseeskirjade järgi ei tohi selle THC-sisaldus ületada 0,3%. Kogu genoomi ulatuses erineb tööstuskanep marihuaanast (Sawler et al., 2015). Vaata kanepi, marihuaana ja tööstuskanepi erinevust.
Kas sativa või indica sisaldab rohkem CBD-d?
Silt seda ei ütle. Kaubanduslikud sativa- ja indica-nimed ei ennusta usaldusväärselt THC- ega CBD-sisaldust (Sawler et al., 2015; Watts et al., 2021); seda saab näidata ainult labormõõtmine.
Kas sativa-silt ennustab toimet?
Usaldusväärsed tõendid seda ei näita. Toime sõltub peamiselt mõõdetud THC- ja CBD-sisaldusest ning kasutatud kogusest.
Kui kaua võtab liigi Cannabis sativa kasvamine aega?
Liigi Cannabis sativa kasvuaeg sõltub konkreetsest sordist ja kasvutingimustest. Üldiselt kulub taimel küpsuse saavutamiseks umbes 10–16 nädalat.
Milliseid keskkonnatingimusi vajab Cannabis sativa kasvatamine?
Cannabis sativa kasvab kõige paremini soojas keskkonnas, kus päevane temperatuur on 21–29 °C, ning hästi dreenitud, kergelt happelises kuni neutraalses mullas.
Millised kahjurid ja haigused kahjustavad liiki Cannabis sativa?
Liiki Cannabis sativa võivad kahjustada sellised kahjurid nagu kedriklestad, lehetäid ja leinasääsed. Levinud taimehaigused on jahukaste ja hahkhallitus. Nende probleemide ohjamisel on võtmetähtsusega head kasvatus- ja hügieenitavad.
Kuidas kasvatatakse tööstuskanepit?
See artikkel on üldine teave kanepiteadusest. See ei väida midagi Formula Swissi toodete toime kohta, mida müüakse nahal kasutatava kosmeetikana, ega ole meditsiiniline nõuanne. Loe meie täielikku lahtiütlust.
Viimati üle vaadatud:
Allikad
- Ren G, et al. Large-scale whole-genome resequencing unravels the domestication history of Cannabis sativa. Science Advances 2021. PMID 34272249
- McPartland JM, Small E. A classification of endangered high-THC cannabis (Cannabis sativa subsp. indica) domesticates and their wild relatives. PhytoKeys 2020. PMID 32296283
- Sawler J, et al. The genetic structure of marijuana and hemp. PLoS One 2015. PMID 26308334
- Watts S, et al. Cannabis labelling is associated with genetic variation in terpene synthase genes. Nature Plants 2021. PMID 34650264
- Long T, et al. Cannabis in Eurasia: origin of human use and Bronze Age trans-continental connections. Vegetation History and Archaeobotany 2017. doi:10.1007/s00334-016-0579-6
- Hussain T, et al. Cannabis sativa research trends, challenges, and new-age perspectives. iScience 2021. PMID 34841230
- European Commission. Hemp. Agriculture and rural development
