Endokannabinoidsüsteem lihtsalt: CB1, CB2 ja CBD

Endokannabinoidsüsteem (EKS) on inimestel ja teistel imetajatel esinev signaalivõrgustik. Sellel on kolm osa: retseptorid (peamiselt CB1 ja CB2), keha enda toodetavad virgatsained (anandamiid ja 2-AG) ning ensüümid, mis neid virgatsaineid lagundavad. See aitab närvi-, immuun- ja naharakkudel oma aktiivsust kohandada ning just siin toimivad taimsed kannabinoidid, nagu THC ja CBD.

Mis on endokannabinoidsüsteem?

Endokannabinoidsüsteem on üks keha suhtlusvõrgustikke. Ülevaated kirjeldavad seda kolme koos toimiva osana (Lu & Mackie, 2016):

• Retseptorid rakkude pinnal. Kaks tuntuimat on CB1 ja CB2.
• Endokannabinoidid – keha enda toodetavad rasvapõhised virgatsained. Kaks enim uuritud on anandamiid ja 2-AG.
• Ensüümid, mis neid virgatsaineid toodavad ja pärast töö tegemist uuesti lagundavad.

Süsteemi teeb eriliseks ajastus. Enamik närvisüsteemi virgatsaineid toodetakse ette ja talletatakse. Endokannabinoidid valmistatakse vajaduse järgi rakumembraani ehitusplokkidest, vabastatakse hetkega ja lagundatakse seejärel kiiresti (Lu & Mackie, 2016).

Ajus liiguvad need ka „tagurpidi“. Signaali vastu võttev närvirakk vabastab endokannabinoide, mis liiguvad tagasi saatvasse rakku ja käsivad sel tagasi tõmmata. Teadlased nimetavad seda retrograadseks signaaliülekandeks ning see toimib närvirakkudevahelise suhtluse helitugevuse regulaatorina.

Teadlased kirjeldavad EKS-i kui regulaatorit, mis aitab paljudel kudedel hoida oma protsesse tasakaalus – seda seisundit nimetatakse homöostaasiks (Tóth et al., 2019). Sellel ei ole ühte kindlat ülesannet. Selle toime sõltub sellest, kus retseptorid asuvad ja mida rakk parasjagu teeb.

Kuidas endokannabinoidsüsteem avastati?

Süsteem on nimetatud kanepitaime järgi, sest teadlased leidsid selle, püüdes välja selgitada, kuidas THC kehale toimib. Kõigepealt leiti retseptorid ja alles seejärel keha enda virgatsained.

Kus asuvad kehas CB1- ja CB2-retseptorid?

CB1 on kõige levinum kannabinoidiretseptor. Seda leidub väga palju mälu, mõtlemise ja liikumisega seotud ajupiirkondades, nagu hipokampus, basaaltuumad ja väikeaju (Herkenham et al., 1990), ning väiksemal määral kogu kehas (Mackie, 2008). Väljaspool aju esineb see närvides, soolestikus, maksas, rasvkoes, skeletilihastes, luudes, nahas ja silmas (Zou & Kumar, 2018). CB1 on retseptor, mille kaudu THC tekitab joovet.

Esimestest ajukaartidest tsiteeritakse sageli üht detaili. Ajutüve piirkondades, mis kontrollivad hingamist ja südame löögisagedust, on väga vähe CB1-retseptoreid, mis teadlaste arvates võib selgitada, miks suured THC annused ei ole surmavad (Herkenham et al., 1990).

CB2 leiti esmalt põrna immuunrakkudest (Munro et al., 1993). See on peamiselt immuunrakkude retseptor, mõõduka sisaldusega soolestikus, maksas, rasvkoes, luudes ning südames ja veresoontes (Zou & Kumar, 2018). Ajus on CB2-e palju vähem kui CB1-e, peamiselt selle immuunrakkudel (mikrogliial), kuid pärast vigastust või põletikku võib selle tase järsult tõusta (Lu & Mackie, 2016).

Endokannabinoidid ja taimsed kannabinoidid toimivad ka teistele sihtmärkidele, sealhulgas TRPV1 kanalile (mis tajub kuumust ja valu), GPR55-le ja PPAR-perekonnale. Seetõttu räägivad mõned teadlased laiendatud „endokannabinoidoomist“ (Di Marzo & Piscitelli, 2015).

Mis on anandamiid ja 2-AG?

Anandamiid ja 2-AG on keha kaks peamist endokannabinoidi. Mõlemad valmistatakse rakumembraanides leiduvast rasvhappest arahhidoonhappest, kuid neid toodavad ja lagundavad eri ensüümid. Seepärast on neil erinevad rollid (Lu & Mackie, 2016).

Tabeli allikad: Devane 1992, Mechoulam 1995, Stella 1997 ja Lu & Mackie 2016.

2-AG on tööhobune. See on kõige rohkem leiduv endokannabinoid ja mõlema retseptori täielik aktivaator (Stella et al., 1997). See on ka peamine virgatsaine närvirakkudevahelises retrograadses „tõmba tagasi“ signaalis (Lu & Mackie, 2016).

Anandamiid on osaline aktivaator. Kus retseptoreid on vähe, võib see isegi tugevamate aktivaatorite toimet summutada. See lülitab sisse ka TRPV1 – sama kanali, mis reageerib tšilli kuumusele. FAAH lagundab selle kiiresti ja FAAH blokeerimine tõstab selle taset. 2020. aasta uuringus tervetel täiskasvanutel suurendas eksperimentaalne FAAH-i blokeeriv ravim anandamiidi umbes kümnekordselt (Mayo et al., 2020).

Keha toodab ka mitut väiksemat endokannabinoidi-laadset virgatsainet, nagu virodhamiin, noladiineeter ja N-arahhidonoüüldopamiin (NADA). Nende rolle mõistetakse vähem.

Endokannabinoidid ja taimsed kannabinoidid: mis vahe on?

Eesliide „endo“ tähendab „seestpoolt“. Endokannabinoide toodab keha; fütokannabinoidid („füto“ = taim) pärinevad kanepist. Need kaks rühma kohtuvad samas süsteemis, kuid käituvad erinevalt.

Allikad: Lu & Mackie 2016 ja Pertwee 2008. Taimse poole kohta lugege lähemalt artiklitest mis on kannabinoidid ja millised kannabinoidid on psühhoaktiivsed.

Kuidas CBD endokannabinoidsüsteemiga suhtleb?

CBD ei „seondu“ kannabinoidiretseptoritega lihtsalt, nagu sageli väidetakse. Süstemaatiline ülevaade leidis, et CBD on väga madala afiinsusega CB1 ligand, mis mõjutab elusates süsteemides CB1 aktiivsust siiski kaudselt (McPartland et al., 2015). Uuringud osutavad mitmele rajale:

• See muudab CB1 reaktsiooni. Rakuuuringutes toimis CBD negatiivse allosteerilise modulaatorina: see kinnitus CB1 teise kohta ja vähendas THC ja 2-AG toimet, selle asemel et retseptorit sisse lülitada (Laprairie et al., 2015).
• See aeglustab anandamiidi eemaldamist. Laboritestides pärssis CBD nõrgalt FAAH-i ja anandamiidi omastamist rakkudesse (Bisogno et al., 2001). 2012. aasta haiglauuringus, kus CBD-d võeti suu kaudu raviannuses (800 mg päevas), tõusis anandamiidi tase veres (Leweke et al., 2012).
• See toimib teistele sihtmärkidele. Samas 2001. aasta uuringus aktiveeris CBD TRPV1 kanalit kapsaitsiiniga sarnase toimega. See suhtleb ka CB2-ga viisil, mis erineb THC-st (Pertwee, 2008).

Just see kaudne toime on põhjus, miks CBD ei tekita joovet: see ei lülita CB1-e sisse nii nagu THC. Enamik neist leidudest pärineb raku- ja laboriuuringutest ning uuringud selle kohta, kui palju iga rada inimestel loeb, alles arenevad. Lugege lähemalt artiklitest mis on CBD ja mis on THC.

Kas nahal on endokannabinoidsüsteem?

Jah. Naharakud toodavad endokannabinoide ja kannavad CB1- ja CB2-retseptoreid koos ensüümidega, mis endokannabinoide toodavad ja lagundavad. Ülevaated kirjeldavad naha EKS-i kui osalist naharakkude kasvus ja uuenemises, nahabarjääris, juuksefolliikulites ja rasunäärmetes ning naha kohalikus immuuntasakaalus (Bíró et al., 2009; Tóth et al., 2019).

Inimese naharakkudega laborimudelis tõstis CBD rakkude enda anandamiidi taset (Petrosino et al., 2018). See oli rakuuuring ja uuringud selle kohta, mida see nahahoolduse jaoks tähendab, alles arenevad.

See on oluline selle jaoks, kuidas me oma tooteid müüme: meie CBD-õlid ja -kreemid on kosmeetikatooted, mis on teavitatud nahal kasutamiseks (ELis CPNP, Ühendkuningriigis SCPN).

Kas loomadel on endokannabinoidsüsteem?

Jah. EKS-i leidub kõigil imetajatel ning retseptorite kaardistamine teistel loomadel peale inimeste on aktiivne uurimisvaldkond (Silver, 2019). Mõned olulised avastused tulid loomadelt: 2-AG eraldati esmalt koera soolestikust (Mechoulam et al., 1995). Jooksulindi uuringus tõusis endokannabinoidide signaaliülekanne pärast intensiivset jooksu nii inimestel kui ka koertel, kuid mitte tuhkrutel (Raichlen et al., 2012).

Mida on meie Bologna uuringud leidnud kasside ja hobuste retseptorite kohta?

Et kannabinoide loomadel hästi kasutada, peavad teadlased kõigepealt teadma, kus retseptorid asuvad. Formula Swiss rahastas projekti, mida juhtis professor Roberto Chiocchetti Bologna ülikooli veterinaarmeditsiini osakonnas. Tema ülikooli andmetes on see kirjas kui 2019–2021 projekt CBD retseptorite kohta kasside ja hobuste seedetraktis ning hobuste seljaaju ganglionides. Uurijad värvisid koeproove, et näha, millistel rakkudel on kannabinoidiretseptorid. Kõigis viies allpool toodud artiklis on Formula Swiss nimetatud rahastajana.

Kasside suu uuringus oli retseptorite tase palju kõrgem kroonilise gingivostomatiidiga – valuliku suuhaigusega – kasside põletikulises koes. Autorid järeldasid, et EKS võib mängida rolli suu limaskesta tervise hoidmisel (Polidoro et al., 2021). Hobuste närviuuringud leidsid retseptoreid rakkudes, mis kannavad puute- ja valusignaale, andes aluse tulevastele uuringutele hobuste valu kohta. Meeskond kaardistas ka hobuse peensoole (Galiazzo et al., 2021), mis on üks projekti ülikooli andmetes toodud teemadest.

Need on koeuuringud. Need näitavad, kus kannabinoidid võivad toimida, kuid ükski loom ei saanud CBD-d, ühtegi toodet ei testitud ja ühtegi annust ei uuritud. Bologna meeskonna retseptoriuuringud hõlmavad ka koeri; vaadake CBD koertele ja CBD kassidele. Meie teadusuuringute leht kirjeldab koostööd.

Kas saate oma endokannabinoidsüsteemi looduslikult toetada?

Kõige paremini uuritud näide on liikumine. Treenitud noortel meestel aktiveeris 50 minutit mõõdukat jooksu või rattasõitu endokannabinoidsüsteemi (Sparling et al., 2003) ja teadlased seostavad seda „jooksja eufooriaga“. 2014. aasta süstemaatiline ülevaade loetles toitumise, liikumise, massaaži ja mitu ravimit tegurite hulgas, mis võivad endokannabinoidide aktiivsust muuta. See järeldas, et nende paljulubavate lähenemisviiside kinnitamiseks on vaja inimuuringuid (McPartland et al., 2014).

Nahal kasutamiseks mõeldud kosmeetikatooted, valmistatud Šveitsis: meie CBD-õlid